4. nädal

Praegune olukord (2025. aasta algus) Eestis:

    Täna on jälgimisest sõltuv kapitalism ja digitaalsete piirete probleem Eestis endiselt aktuaalne, kuigi Eesti on traditsiooniliselt paigutatud maailma kõige arenenumate tehnoloogiliselt riikide hulka. Eesti rakendab infotehnoloogiaid avatud viisil riiklikes teenustes, tervishoius ja hariduses. Siiski on mõned probleemid.

    Andmete kogumine: Eesti kasutab aktiivselt kodanike andmeid riiklike teenuste parendamiseks. Probleem seisneb aga selles, et valitsuse eesmärkidel kogutavad andmed võivad sattuda suurte rahvusvaheliste ettevõtete (Google, Facebook jne) kätte, kes koguvad tohutul hulgal andmeid analüüsimiseks ja reklaami sihtimiseks. See viib tohutu hulga kasutajate manipuleerimisele ja isegi poliitiliste protsesside mõjutamisele.

    Digitaalsed piirded: Eesti kasutab üha arenenumaid tehnoloogiaid teabe kontrollimiseks ja reguleerimiseks, näiteks sotsiaalmeedias ja veebisaitidel. See võib luua "digitaalseid puure", kus lugejad saavad lugeda ainult neid andmeid, mis kinnitavad nende olemasolevaid uskumusi.

Tuleviku võimalused:

Pessimistlik stsenaarium (must variant):

    Üha rohkem inimesi nõustub oma andmete töötlemisega mugavuse tõttu, jättes privaatsuse teisejärguliseks. Valitsuse esindajad hakkavad andmeid veel aktiivsemalt koguma ja kasutama, suurendades seeläbi veelgi kontrolli ühiskonna üle. Globaalsete organisatsioonide poolt võimendatakse sotsiaalmeedia ja uudiste veebisaitide algoritme, mis omakorda sulgeb juurdepääsu erinevatele seisukohtadele, luues veelgi enam suletud "mulle", kus inimesed näevad ainult neile meelepäraseid materjale. Manipuleerimine on lihtne, ja poliitilised arvamused ja ideoloogiad kujundatakse vastavalt sellele.

Optimistlik stsenaarium (valge variant):

    Valitsused ja asutused kehtestavad rangemaid eeskirju ja seadusi kasutajate andmete kaitseks. Kasutajad muutuvad ettevaatlikumaks oma privaatsuse ja andmete kasutamise suhtes, mis soodustab teadlikumat teabe tarbimist ja rohkem kontrolli oma andmete üle. Internetiteenused ja platvormid hakkavad pakkuma mitmekesisemaid ja tasakaalustatumaid teabeallikaid. Kasutajad saavad seetõttu erinevaid vaatenurki. See loob digitaalse ühiskonna, kus teave on olemas ja mitmekesine, ning kodanikud on kaitstud manipuleerimise ja väärkasutuse eest, aidates luua kõigile avatud ja õiglast teabekeskkonda.